Oh need vabandused....(midagi lääget ja emotsionaalset)

Ma tean, et sellest on kaua möödas. Ma tean, et ma lubasin... Jah..

Igatahes seekord vabandan ma ennast välja sellega, et mul on stress.
Nimelt on hetkel kaalul paljud asjad- asjad, mis otsustavad tuleviku ja ma teen endast kõik võimaliku, et need hästi läheks. Aga kuna ma tavaliselt lasen ajsadel niisama minna, siis juhul kui ma pingutan, ootan ma, et kõik läheks paremini. Seega sean ma endale liiga kõrged eesmärgid ja ootan endalt liiga palju.
Hetkel on tõesti nii, et ma ootan, et mu pingutused vilja kannaksid ning kerin ennast ülemõtlemisega üles.

Seega ma tõesti vabandan kõigi ees, kellele olen ma viimasel ajal halvasti öelnud või keda ma olen milleski süüdistanud või keda ma vältinud olen: TÕESTI ANDKE MULLE ANDEKS.

Ma loodan, et see väike selgitus aitab teil näha, et ma ei mõtle paljusid asju, mis ma ütlen ning olen kergesti ärrituv. Ma üritan mitte olla hetkel selline, aga vahel võtab võimust väsimus jms.

Aga midagi rõõmsamat ka:

Kuna mul on hommikul raske tõusta ja süüa, siis valmistan endale hommikusöögi õhtuti. Varem oli probleem, et hommikusöök ei täitnud piisavalt mu kõhtu.
Nüüd aga olen avastanud, et smuutid aitavad hästi ning on välja kujunenud ka mu lemmik: Banaanismuuti.

On vaja: Banaani, mandleid, piima v maitsestamata jogurtit v keefirit, kaneel (kui ise soovid)
Ja lihtsalt kõik kokku vuristada ja vsjo! Nii lihtne see ongi :)

Sauki muskad! ;)

BLACK SKINHEAD- KANYE WEST

Leedu ja Minu Foxy locks'id:)

Heihei,

Ma tean, et ma pidevalt luban rohkem siia kribada, aga pidevalt ma leian, et mul pole siia millestki kirjutada. Vahelduseks siis kirjutan millestki muust ka...

Augusti lõpus juhtusin minema Leedusse sisehalli suusatama. NIIIIIII hea oli üle pika aja suuskadel olla ja tahaks hullult juba jälle. Alguses oli küll jube veider, aga tundub, et pole väga hullult ära unustanud suusatamis. Nt kolmandaks päevaks oli kõik juba tagasi meelde tulnud ja sõit läks isegi paremaks.
(Olen märganud, et mu asend on muutunud hullult kõrgeks ja kitsaks- ilmselt peab sellega tegelema hakkama).

Septembri algul lõin ka uue trennirutiini (millele kohe lisanduvad ka jõusaali ja tantsutrennid).
Kava on umbes selline:
E jooks 45 min
T jooks 20 min ja kõhulihased, seljalihased
K kehaline, jooks 20, jalalihased (ka kõhu- ja seljalihased)
N jooks 45,  käelihased(õlad jms)
R jooks 20
L,P surfamine ja lõdvestav jooks.
Loomulikult vastavalt kodustele töödele need varieeruvad (nt E jooksen 30 min ja T jooksen 25).
Eks ma üritan siin vormi ennast saada suusahooaja eel.

Nüüd aga on mul väike teema millest kirjutada ja see on Foxy locks extensions.
Nimelt tellisin augustilõpus endale inglismaalt juuksepikendused, sest kahjuks mu enda juustest pidi väga (tõesti) palju maha lõikama ja ma tean, et mulle lühikesed juuksed ei sobi.

Enne tellimist tegin ma tohutul määral uurimistööd ning leidsin, et foxyl oli kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe. (teisel kohal oli Luxy hair extensions USA)
Pikendused tulid siis väga kiiresti- 5 päevaga ning värvid ja kõik muud olid õiged.
Tellisin värvi Light ash blonde ja kartsin, et mu juuksed on liiga kollased selleks, aga ei olnudki. Hoopis pikendused olid kollasemad kui juuksed. Aga ka see sai hõbeshampooniga lahendatud ja nüüd need sobivad mulle perfektselt.
Pikkuseks on neid 20 inch, kuid isemõõtes sain 21 inchi (51 cm) ning otsad on väga korralikud- katkiseid otsi peaaegu üldse pole.
Ma islikult armastan neid pikendusi: pehmed, ilusad ja loomulikud. Soovitan kindlalt!

Varsti siis saab ilmselt mõne korraliku postituse ka!!!Njäu, sau!

Mis Lise MM-il tegi?

Nii, kuna ma olen ülisuper laisk olnud, ei ole jõudnud varem piltide ja selle postitusega tegeleda. Siiski *dadaratadadaaaaa* kirjutan ma seda nüüd. Jeei! :)

Paljud on ilmselt juba kuulnud, aga nimelt suutsin ma hiljuti (27-03) külastada Sopotit ja Techno 293 Maailmameistri võistlusi ja seega mõtlesin väikese tagasiside anda. Aga enne väike tutvustus:
Võistlused toimusid siis Poolas Sopotis (väga lähedal Gdanskile, kus paljud reisimas on käinud). Kokku oli võistlejaid seeaasta üle 390 ja mina võistlesin klassis Techno plus.
Enda arvates läks mul vägagi hästi, arvestades minu treeningut, oskusi ja ilma. Väike ebaõiglus oli küll see, et minu klassis oli lubatud 8.5 puri, aga mul oli 7.8 ning sammuti oli mul aind 46 uim.
Siiski suutsin ma anda endast parima. (Või noh, võttes seda, et viimastel päevadel hakkasid mul käed otsast ära kukkuma ja purje hoidmine ning pumpamine muutus vägagi raskeks, arvan ma et see oli mu parim :D)
Tänu käteprobleemidele sain ma ka kohalikku käemassaaši proovida. Eestiga võrreldes üsna samal tasemel. Vägagi nauditav: mõttes oli pidev minemajooksmine, et pääseda sellest piinast, mis mulle tehti lihaste mudimisega.
Igatahes kuidas mul siis läks:

Esimene päev oli kohe minu jaoks hullumaja (kuna ma pole suure tuule inimene: ei oska sellega sõita). Tuult oli püsivalt nii 6 m/s, mis polnud veel midagi. AGA need puhangud....o.0... Üks Iisraeli treener mainis mulle, et puhangud olid nii 16 m/s, mis lihtsalt rebisid (7.8) purje käest ja pillutasid minu suuuuuuuuure kaarega vette. Ja nii umbes 100 korda...
Olin siis just uuesti vette sattunud ja hakkasin purje välja tõmbama kui tundsin, et laud on juhitamatu. Hakkasin asja uurima ja avastasin, et UIM on kadunud. alles oli ainult väike tükk kruvi juures. Ja samal hetkel kui ma olin selle tüki välja võtnud suutis mu puri mulle molli anda... Jap ja ma kaotasin ka selle väikseima allesjäänud tüki -.-
Tuli siis päästma mind poola treener, kes oli vägagi üllatunud mu olukorra üle ja viis mu kaldale...
Ei olnud mu uhkeim hetk...

Teine ja kolmas päev olid siis sarnased, aga veidi rahulikumad ja ma suutsin isegi kohad välja sõita :D
Aga minu debüüt oli neljas päev, mis oli TÄIEIKULT MINU ILM JA OLUD. Siiski suutsin ma mõlemad sõidud pekki keerata  :/ hehh. Tol päeval tuli ka kõrgeim koht: 17.
Viimane päev oli pigem kestvuse peale, sest siis hakkasid mu käed küll otsast ära kukkuma... see oli masendav. Kokku olin siis 20 ja naistest 8-s

See võistlus täitsin ma oma eesmärgi pika puuga ning olen endaga väga rahul. Õppisin sellest võistlusest nii palju ja olen sellega arenenud kõvasti. Loodan ka järgmine aasta võistlema minna. :)

Kohapealt soetasin endale ka uue laua ja nüüd ka 8.5 purje, mida kohe eestisse jõudes testisin. Vahe on ikka tohutu.

See nädal olen laisk olnud ja ainult veidi trenni teinud :/ ja see on ka põhiliselt inult jooksmine olnud.
ohh ja kui ma poolas shoppasin siis leidsin lauavaha,  mis on niiii hea lõhnaga :D nagu mullinäts. ja nüüd mu laud lõhnab nagu mullinäts :)

Pildid ilmselt seletavad kõike paremini nii et neid pakun jälle rohkem kui juttu ;)

Tsiki-briki, tsauuuuuuu.........

mõned kohad mida külastada:

ask.fm/LiseVaher

lisekas.tumblr.com

twitter: netukas

 Hehee, kuna sõit oli pikka siis vahel hakas igav- proovisin surfikama selga ;)

 Üks õhtu läksime ujuma ja mul tekkis selline imeline mõte otsetee valida. Jah, teised väga rahul ei olnud, aga minu arvates üks reisi parimaid otsuseid :D:D
Mägi oli jube järsk ja mitu korda pidin kaasseiklejaid turgutama ja ergutama. Mingi 15 minutit tulime sealt alla. Nalja sai.

Ma lihtsalt pidin igale poole ronima :D

Jõudsin koju ka mingi aeg. :D

Aga sauki kõigile veelkord, see nädalavahetus on Eestikad ;) mis tähendab, et varsti uus postitus :)

Elu vürtsikad keerdkäigud

Niisiis on möödunud pääääääris palju aega minu eelmisest postitusest. Sorri sellepärast. (Ma luban, et ma heastan selle :)) Postituse lõpus on ka teade, kes ei viitsi kõike seda tegevust läbi lugeda. ;)

Paar päeva pärast eelmise postituse postitamist olid mul võistlused, kus mul läks erakordselt hästi. (Tegelt mitte, aga kuna mu enesehinnang on nii madal siis tundus mulle, et läks hästi :D ) Igatahes suutsin ma üldarvestuses olla 7 ja enda vanuseklassis esimene (juhuu!). Tegemist oli muidu Balti karikavõistlustega.
Sealt edasi sain ma kolmeks päevaks koju, mille ma enamvähem maha magasin/sõin. Ja siis seadsin ennast võrtsupoole teele. Võrtsulaager suudab iga aastaga järjest paremaks minna! Võrtsulaagri lõpus oli Tondisaare maraton, mille tulemusi ma piinlikuse pärast ei avaldaks, aga siiski andsin ma seal endast ja lauast parima ja kahjuks olid lihtsalt olud minu vastu. Võrtsust liikusin ma otse Pärnusse ja Lemmeranda, kus ma ka paar päeva redutasin ning siis hakkas nn laste purjelaua laager, kus oli väga kihvt. (Samuti võitsime me tiimiga see aasta kaks võistlust: sup ja ujumine ning liivaehitised. All on ka mõned pildid meie tööst.) Laagrisse jooksis sisse SURFILAAGER! atsaooooo. Seekord oli mõnus ja rahulik ning super ilm. Enamus ajast ma kas surfasin või päevitasin/magasin päikese käes. Surfilaagris olid ka võistlused (Ladies surf ja Ühisstart) kus ma sain kaks kolmandat kohta. Surfilaager lõppes muidugi põiepõletikuga -.- (just awesome onju). Sain siis päevaks koju ning teisipäev liikusin jälle Tallinna (jou kõigile, kes nägid) ja hetkel istun ma bussis norskava vanakese kõrval, kes iga kümne minuti tagant üles võpatab pobisedes: " Mina ei teinud"- ei tea, mis lugu seal võib olla.

 Aga tegelik põhjus miks ma selle postituse üldse tegin pole seekord pildid (wow!), vaid väike teadaanne (ilmselt kõik juba teavad).
Ma tean, et ma väitsin kõigile kindlalt, et seda ei juhtu ja ma ei oska ja ei taha jne. Aga jamh, juhtus see, et ma nüüd 26. juuli sõidan Poola techno 293 MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSTELE!!!!!
Jup, ma isegi ei tea, mis ma seal korraldama hakkan, aga luban, kallis eesti rahvas, et annan endast parima.

Vahepeal nüüd kirjutades tuli mul mõte: "Kes seda jama üldse teada tahab? Mida üldse inimesed tahavad?" Ehk siis vaevlen ma nüüd filosoofiliste küsimustega bussis norskava vanakese kõrval.

Psssst! Aga sa võid mul vaikselt kuhugi kirjutada (kui siin ei julge, siis kasvõi www.ask.fm/LiseVaher ), millest sa kuulda tahaksid ja ma luban, et ei vea sind alt.

Lõppu ka väike seiklus.
Nimelt elasin just nüüd kolm päeva Tallinnas üksi ja seega polnud mul transporti (plus ma ei saa muhvigi aru bussisüsteemist) ehk siis pidin ma liikuma longboardiga. Esimene päev sõitsin siis longiga viimsist piritale ja tagasi viimsisse ning sealt kesklinna. Te ei kujuta ette kui raske on sõita vastutuult, kui tuul on 9 m/s tugev... Inimesed, kes vastu tulid olid üsna irvavad.
Aga mis selle juures kõige raskem oli: tagasisõit. Kui ma juba kolm tundi shopanud olin ja üsna väss juba siis vahepeal oli tuul pööranud ja tagasisõit oli jälle vastutuult... seega sõitsin tagasi 2 h.
Täna siis pidin surfiklubisse asju pakkima minema ja peale seda bussijaama ja Tartu bussipeale. Muidu oleks asi üsna lihtne olnud, aga mul oli kaasas ka tonnine kott millega oli väga raske tasakaalu hoida... Jup surfikasse punnitasin ära ja sealt edasi minnes andsin alla, ostsin ühiskaardi ja sõitsin Viru keskuse juurde. Aga Viru keskusest on ka parasjagu maad.... Bussijuht oli parasjagu hämmeldunud kui ma longi talle ulatasin, et see bussiruumi panna. "Kas sa juba rulaga Tartusse ei taha sõita?" oli kommentaar tema poolt. Kui ta mu eriti higist ja väsinut ilmet nägi, pobises ta "ilmselt mitte".

 SAUKI! 

Pidev olek laagris ;)

PUHHHH, aga siiski tuli palju pilte :/ njääääh. ;) SAUSAU