Nimelt, kui tihedalt inimene oma elus koju luku taga jääb? Mitte väga tihti, eks? well.. Minu puhul juhtub see just siis kui tulemas on keemia kontrolltöö.
Juhtus siis järgmine:
Hommikul tõusin just siis kui ema ukse pealt "Tsau!" hõikas ja tööle läks, lukustades ukse enda järel. Unise peaga tundus kõik vägagi rutiinne. Küll aga kui ma lõpuks üles suutsin end ajada ja koolini vaid hädised (tavapärased) kümme minutit oli, siis hakkas meeleheitlik võitlus uksega. Tuli tõdeda, et uks on tugevam ning ma pidin abi otsima. Selleks ajas olid tunnid juba alanud, aga imekombel oleks veel ilmselt jõudnud. Niisiis helistasin ma isale, kes pahandas, et temal pole ühtegi võtit ja helistasin emale, kes vastu ei võtnud järgnevad pool tundi ja siis teatas, et tal pole küll võimalik töölt lahkuda. Okei, hakkasin siis enda võtmete jälgi ajama. Tuli välja, et need olid jäänud ühe isiku poole, kelle ma siis kohale kupatasin ja kes selle üle üldsegi rõõmus polnud. Kooli jõudsin ma kolmandaks tunniks ja homme pean keemia õpetajale ütlema, et ma olin kodus lõksus... Tõotab tulla tore!
Päeva nali: õpetaja arvates on analüütiline geomeetria "Anal geomeetria" (vähemalt tahvlil küll seisis nii)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar