Elu vürtsikad keerdkäigud

Niisiis on möödunud pääääääris palju aega minu eelmisest postitusest. Sorri sellepärast. (Ma luban, et ma heastan selle :)) Postituse lõpus on ka teade, kes ei viitsi kõike seda tegevust läbi lugeda. ;)

Paar päeva pärast eelmise postituse postitamist olid mul võistlused, kus mul läks erakordselt hästi. (Tegelt mitte, aga kuna mu enesehinnang on nii madal siis tundus mulle, et läks hästi :D ) Igatahes suutsin ma üldarvestuses olla 7 ja enda vanuseklassis esimene (juhuu!). Tegemist oli muidu Balti karikavõistlustega.
Sealt edasi sain ma kolmeks päevaks koju, mille ma enamvähem maha magasin/sõin. Ja siis seadsin ennast võrtsupoole teele. Võrtsulaager suudab iga aastaga järjest paremaks minna! Võrtsulaagri lõpus oli Tondisaare maraton, mille tulemusi ma piinlikuse pärast ei avaldaks, aga siiski andsin ma seal endast ja lauast parima ja kahjuks olid lihtsalt olud minu vastu. Võrtsust liikusin ma otse Pärnusse ja Lemmeranda, kus ma ka paar päeva redutasin ning siis hakkas nn laste purjelaua laager, kus oli väga kihvt. (Samuti võitsime me tiimiga see aasta kaks võistlust: sup ja ujumine ning liivaehitised. All on ka mõned pildid meie tööst.) Laagrisse jooksis sisse SURFILAAGER! atsaooooo. Seekord oli mõnus ja rahulik ning super ilm. Enamus ajast ma kas surfasin või päevitasin/magasin päikese käes. Surfilaagris olid ka võistlused (Ladies surf ja Ühisstart) kus ma sain kaks kolmandat kohta. Surfilaager lõppes muidugi põiepõletikuga -.- (just awesome onju). Sain siis päevaks koju ning teisipäev liikusin jälle Tallinna (jou kõigile, kes nägid) ja hetkel istun ma bussis norskava vanakese kõrval, kes iga kümne minuti tagant üles võpatab pobisedes: " Mina ei teinud"- ei tea, mis lugu seal võib olla.

 Aga tegelik põhjus miks ma selle postituse üldse tegin pole seekord pildid (wow!), vaid väike teadaanne (ilmselt kõik juba teavad).
Ma tean, et ma väitsin kõigile kindlalt, et seda ei juhtu ja ma ei oska ja ei taha jne. Aga jamh, juhtus see, et ma nüüd 26. juuli sõidan Poola techno 293 MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSTELE!!!!!
Jup, ma isegi ei tea, mis ma seal korraldama hakkan, aga luban, kallis eesti rahvas, et annan endast parima.

Vahepeal nüüd kirjutades tuli mul mõte: "Kes seda jama üldse teada tahab? Mida üldse inimesed tahavad?" Ehk siis vaevlen ma nüüd filosoofiliste küsimustega bussis norskava vanakese kõrval.

Psssst! Aga sa võid mul vaikselt kuhugi kirjutada (kui siin ei julge, siis kasvõi www.ask.fm/LiseVaher ), millest sa kuulda tahaksid ja ma luban, et ei vea sind alt.

Lõppu ka väike seiklus.
Nimelt elasin just nüüd kolm päeva Tallinnas üksi ja seega polnud mul transporti (plus ma ei saa muhvigi aru bussisüsteemist) ehk siis pidin ma liikuma longboardiga. Esimene päev sõitsin siis longiga viimsist piritale ja tagasi viimsisse ning sealt kesklinna. Te ei kujuta ette kui raske on sõita vastutuult, kui tuul on 9 m/s tugev... Inimesed, kes vastu tulid olid üsna irvavad.
Aga mis selle juures kõige raskem oli: tagasisõit. Kui ma juba kolm tundi shopanud olin ja üsna väss juba siis vahepeal oli tuul pööranud ja tagasisõit oli jälle vastutuult... seega sõitsin tagasi 2 h.
Täna siis pidin surfiklubisse asju pakkima minema ja peale seda bussijaama ja Tartu bussipeale. Muidu oleks asi üsna lihtne olnud, aga mul oli kaasas ka tonnine kott millega oli väga raske tasakaalu hoida... Jup surfikasse punnitasin ära ja sealt edasi minnes andsin alla, ostsin ühiskaardi ja sõitsin Viru keskuse juurde. Aga Viru keskusest on ka parasjagu maad.... Bussijuht oli parasjagu hämmeldunud kui ma longi talle ulatasin, et see bussiruumi panna. "Kas sa juba rulaga Tartusse ei taha sõita?" oli kommentaar tema poolt. Kui ta mu eriti higist ja väsinut ilmet nägi, pobises ta "ilmselt mitte".

 SAUKI! 

Pidev olek laagris ;)

PUHHHH, aga siiski tuli palju pilte :/ njääääh. ;) SAUSAU