Kui minna haiglasse ja öelda et põhjuseks on mäesuusatamine, siis irvitatakse sulle näkku ja ei pöörata sellele erilist tähelepanu. Kui aga Itaalias haigla ooteruumi sisened, siis istub su kõrval kaks professionaalset suusatajat ja üks hobisuusataja.
Aga ärge muretsege, sest minuga on kõik korras ja see olukord ka mulle koomiline.
Siiski tekib küsimus: kuidas mul on läinud?
Vastus on lihtne- ma olen laagris. Ma olen laagris ja mulle meeldib siin nii väga, et ma ei tahagi tagasi eestisse tulla. Aga siiski peaksin ma kodumaale saabuma 21. detsembril.
Selle laagri kirjeldamine pole raske....
Me lihtsalt suusatame ja teeme muud trenni. (Ja varsti võistleme). Loomulikult on üks suur osa laagrist suhtlus teiste noortega ja seekord on asi vääääääga huvitav. Nii 60% laagrist räägib venekeelt ning sellest 60-st protsendist 90% ei räägi inglise keelt!
asdfghjk....
Seega selle postituse peamine põhjus on tuletada meelde eesti keelt ja eestit. Nimelt on muutunud minu suhtluskeeleks eesti-inglise-saksa-rootsi-venekeel. Mu suurim hirm eestisse tulles on just see, et mina räägin seda sega-asdfghhj-keelt.
Aga jah! Kuidas ma siia sain?!
Eestist sõitsime siis autoga Austriasse ning olime seal kuni laupäevani. Austria oli super!- egas siin midagi muud öelda polegi. Trennid toimusid seal kaks korda päevas: hommikul mäele ja pärastlõunal füüsiline treening.
Esimesed kolm päeva oli tunne nagu sureks kohe ära, aga pärast seda hakkas kõik ülesmäge minema.
JA SEE SÖÖK! Ma pole elusees nii palju söönud ja ma hoian end veel tagasi...
Laupäeval siis hakkasime pakkima ja viskasime asjad autosse ja sõitsime Itaaliasse. Ning mina san lõpuks toakaaslase. Ma ei saaks olla õnnelikum hetkel.
Okei, saaks, kui ma ei peaks nende uute gs suuskadega koguaeg kaklema....
Siiski tunnen, et iga päevaga ma arenen rohkem ja avastan uusi asju.
Kui te nüüd minult küsite, et kus ma olen... siis mul pole aimugi, sest kõik on nii segane.
Nii, aga miks ma haiglas olen? Noh, eks ma olen jobu ja unustasin oma taböetid koju ;)
Ma tean, et te olete kõik kannatamatud, et teada saada mis siin toimub, aga ainuke mis ma öelda saan on see, et see on suurepärane!
See on elu mida ma tahan, vajan ja armastan.
Sauki ;)
